Estisk innvandrings- og sosialdebatt

Den estiske ukeavisen "Kesknädal" har kommentert intervjuet mitt med Estlands president Toomas Hendrik Ilves.

ILVES VÕRDLES EESTI JA NORRA SOTSIAALSÜSTEEMI
Baltimaades leviv ingliskeelne leht City Paper avaldas veebruarinumbris intervjuu Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvesega. Norra ajakirjanik Morten Tonnessen oli esitanud presidendile immigratsiooni ja avatud tööjõuturgu puudutavaid küsimusi.
Tonnessen küsis: "Eesti on väitnud, et soovib sarnaneda Skandinaaviamaadega. Samal ajal on võimalik leida Eesti ja näiteks Norra hoolekandesüsteemis märkimisväärseid erinevusi. Mille poolest siis sarnaneks Skandinaavia heaolumudel Eesti omaga?"
Ilves vastas: "Mul on kurb kuulda, et sääraseid aegunud klisheesid levitatakse siiani. Soovitan teil tulevikus teha pisut enam kodutööd ja uurida, mis Eestis tegelikult toimub. Eesti ja Skandinaavia riikide sotsiaalsüsteem pole erinevad – tegelikult on nad väga sarnased. Peamine küsimus on rahas."
Ajakirjanik ütles intervjuud lõpetades: "Pärast Nõukogude okupatsiooni tegi Eesti kõik võimaliku, et ühineda Euroopa Liidu ja NATO-ga. Kuigi Eesti on kiidelnud palju oma "liberaalsete väärtustega", on mitu paradoksi alles. Näiteks on Eesti suhted Venemaaga ja venelastega minu meelest mõjutanud oluliselt Eesti immigratsioonipoliitika kujunemist ja see on muutunud seetõttu nõnda piiravaks. UNHCR-i (ÜRO põgenike ülemkomissari) viimaste, 2004. aasta andmete kohaselt elab Eestis mitte rohkem kui 11 põgenikku, samal ajal kui Norras on see arv üle 40 000. Milline nägemus on presidendil edaspidiseks?"
Ilves pani usutlusele punkti etteheitvas toonis: "Eesti immigratsioonipoliitika on märksa liberaalsem ja avatum kui paljudel teistel Euroopa Liidu riikidel. Norra on lihtsalt rikkam ja pakub tulijatele märksa enam hüvesid. Üldiselt hindan ma intervjuusid, kus ajakirjanik püüab oma küsimustesse pisut enam arukust panna."
Viimastel aastatel on Eesti poliitikutel välisajakirjanikega suheldes selgelt välja kujunenud oma lemmikteemad. Suure andumusega pajatatakse Eesti edusammudest IT-valdkonnas ja valutatakse südant inimõiguste olukorra üle Afganistanis. Kuid, vastates küsimustele rahvus- ja sotsiaalpoliitika kohta, muutub toon kardinaalselt. Miks? Sest neis kahes valdkonnas on Eesti maailma silmis saamatu.
Koalitsioonipoliitikute kõige tüüpilisem viis välisajakirjanike sotsiaal- ja rahvuspoliitikat puudutavate küsimuste eest kõrvale põigelda on nimetada usutlejaid ebakompetentseks ja viidata nende võimetusele mõista Eesti olusid.
Naeruväärselt kõlab väide, et suhted Venemaaga pole mõjutanud Eesti immigratsioonipoliitikat. Sama kohatu tundub võrrelda Eesti hoolekannet Norra võimalustega. Ükskõik milline Eesti sotsiaalsüsteemi kõrvutamine sotsiaaldemokraatide hulgast tõusnud presidendi poolt Skandinaavia omaga mõjub paljudele selles süsteemis töötavatele eestimaalastele väga valusalt. Tegelikult on Eesti hoolekandesüsteem armetuke, kes peab laua all sööma palukesi, mis sõjalaevade ostmise ja sammaste püstitamise kõrvalt üle jäävad. Kas pahandas presidenti ajakirjaniku kehv kodutöö või hoopiski ootamatu peegli nina alla pistmine?

Konklusjonen:
«Det er latterleg å påstå at forholdet til Russland ikkje har påverka estisk innvandringspolitikk. Like tåpeleg verkar det å samanlikne dei estiske omsorgsordningane med det som er mogleg i Noreg. Uansett korleis ein president frå det sosialdemokratiske partiet samanliknar estisk sosialomsorg med den skandinaviske, vil dette vere vondt og vanskeleg for alle estlendarar som arbeider i systemet. Eigentleg er den estiske sosialomsorgen stakkarsleg og må greie seg med smulane som blir att etter innkjøp av krigsskip og reising av monument. Kva var det eigentleg som irriterte presidenten -- ein journalist som ikkje hadde gjort heimeleksene, eller som tvert imot uventa løfta opp ein spegel?»